• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,12%5 975,32
  • DOW 30−0,18%42 139,5
  • Nasdaq 0,03%19 526,24
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,99
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,12%5 975,32
  • DOW 30−0,18%42 139,5
  • Nasdaq 0,03%19 526,24
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,99
  • 16.05.16, 14:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Las loomad piinlevad?

Karusloomafarmide saatuse üle otsustajatel pole loomadest sooja ega külma, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Rebasefarm
  • Rebasefarm
  • Foto: Raul Mee
Maaeluministeerium tellis maaülikoolilt uuringu, mis näitaks, milline mõju on karusloomakasvatuste sektoril Eesti majandusele. Uuring peaks aitama otsustada, kas Eestis keelustatakse karusloomakasvatused, nagu seda on paljudes teistes riikides juba tehtud.
Põhjalikud analüüsid mingi otsuse tegemiseks on alati ülimalt teretulnud. Paraku ei saa karusloomakasvatuste uuringut kuidagi adekvaatseks pidada. Seda lugedes jääb lausa mulje, et see on ekstra selleks tellitud, et karusloomakasvatusi kiita ja loomakaitsjaid utoopia tagaajajateks nimetada.
Ligi saja lehekülje pikkuses uuringus kajastatakse valdavalt karusloomakasvatajate arvamusi. Uuringu autorid on kõik mingil määral karusloomafarmidega seotud. Viiest autorist neli on maaülikoolist, kus õpetatakse ka karusloomaaretust. Üks autor aga on koguni karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige, ent millegipärast jäetakse see uuringus mainimata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõjuanalüüsist on välja jäetud kõik need juhtumid, kus on tõestatud, et karusloomafarmides ei ole loomadel normaalseid elamistingimusi. Näiteks on jäetud täiesti nimetamata 2012.–2013. aasta juhtum, kus loomakaitsjad filmisid salaja karusloomakasvatuste argielu. „Pealtnägijas“ näidatud materjal oli võigas ja igaüks, kes seda nägi, mõistab, et loomi on väärkoheldud. Ent uuringu autorid ei pidanud vajalikuks seda isegi mainida.
Loomade väärkohtlemine
Peale selle rõhutavad farmidega seotud isikud, et loomakaitsjad on silmakirjalikud, sest sama hästi võiksid nad nõuda kõikide teiste loomafarmide sulgemist. ASi Balti Karusnahk juhi Alar Kõre sõnul ründavad loomakaitsjad loomkatseid, tsirkusi ja karusloomafarme vaid sellepärast, et need on väiksemad sektorid, millele aktivistide jõud peale hakkab. Kui need on põhjused, miks karusloomafarmide keelustamise peale ei peaks isegi mõtlema, jääb mulle veelgi arusaamatuks, miks selle sektori vajalikkust rõhutatakse.
Farmide keelustamine pole aktuaalne mitte lihtsalt millegi kinnipanemise soovist. Karusloomafarme soovitakse keelustada sellepärast, et neis esineb pidevalt loomade väärkohtlemist ja halbu elamistingimusi. Tegu on metsloomadega, kellest toodetakse luksuskaupu. Mul oli võigas lugeda, et karusloomakasvatajate sõnul pidurdavad loomakaitsjate nõuded sektori arengut. Kui tootjatel on raske loomadele isegi pesakaste teha ja nad hoiavad neid pisikestest kõledates puurides kogu nende elu, siis mul on raske mõista, kes sellise hinna eest endale karusnahka üldse soetada tahab.
Hoolimata ilmselgelt demagoogilisi väiteid täis uuringust, on juba ette teada, et Eesti karusloomakasvatusi ei keelusta. Vähemalt on seda välja öelnud maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Põhjusteks toodi, et nende farmide osakaal SKPs oli 2014. aastal 0,07%, sektor saab hakkama ilma toetusteta ja tegeleb valdavalt ekspordiga. Mul on äärmiselt kahju näha, et otsustajatele ei lähe vähimalgi määral korda ei eetika ega loomade heaolu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele